Pühapäev on kõige kurvem päev...
Hakkab läbi saama see pikk-pikk nädalavahetus ja päris kahju on...
Neljapäeva õhtust laupäeva hommikuni sai siis oldud pedasaarel. Ilm oli suurepärane, mitte küll jää jaoks mis sulama hakkas kahtlaselt ja endasse auke sellega tekitas.
Reedel korra mandril puude järgi käies oli mul küll kohati surmahirm...(pagan kurjaks teeb see, et ma ei oska siia pilte panna aga no kujutage siis nüüd siin midagi hirmsat ette)Aga saarel oli tore...tegime ringi peaaegu peale,otsisime geopeituse punkte (2st 1 ka leidsime) Palju sai pilte teha ja päikse käes niisama mõnuletud. Õhtul veits napsu võetud ja saunatatud. Tore oli :)
Laupäeva hommikul varane äratus ja asusin teele Tln ja siis juba rannamõisa poole.
Oh üllatust mis kohalejõudes mind ootas...võrreldes eelmise näd vah oli jää väga palju sulanud ja sein ise täitsa pude kohati ja muda väljas. Aga ronida sai küll-küll. Igavesti mõnus oli.Natuke sain targemaks kah.Aga natuke lootsin rohkem saada. Tore oli see, et päris ootamatuid tuttavaid oli seal(Sven ja Juhani)Kui ronimisest isu täis sai ja juba hämarduski liiguti türisalu poole. Väike õhtusöök ja piltide vaatamine ja loomulikult veinitamine :) Vapramad läksid sauna ja pidu kestis hommikuni ( siinkohal tuleb tunnistada oma nõrkust...läksin magama...olin nii läbi omadega kui üldse sai olla...esimene pool tundi ei jaksand riideid ka seljast ära võta... süüdistan kõiges pedasaare sündmusi ;) )
Igaljuhul kui hommik käes oli ei saanud ma enam aru mis kell on.. peale väikest segadust selgus et poole tunni pärast oleks viimane aeg minema hakata... ( Hundikukese trenn- tänutäheks hammustas mind trennis)
Nüüd olen kodus ja kurvastan, et see kõik on möödas. Vaatan pilte
ja meenutan,muretsen ka, et kuda see ülejäänud pedasaare seltskond üle jää saab...
Aga ma tean, et nad saavad hakkama....aga ikkagi...
Eh, Margus naljamees helistas ja kutsus grillima... magasin parasjagu siis... ütlesin et mul on kõrini selleks korraks igasugu grillimisest ja laagerdamisest ja kõigest muust sarnasest... Eks järgmine nädalavahetus jälle ...siis ootab ees ED kokkutulek ja arstitädi roll :)
Jään ootama!
Paar asja siin tööjuures veel korda ajada ja siis koju pakkima... Ja siis pedasaare poole punuma... Olgu Sinulgi toredad pühad!!!
Mõtlesin siin, et mis on õnn...
ja hakkasin end vaikselt süüdi tundma... kas ma ei peaks mitte õnnelik olema, et üldse seal kaugel käidud sain ja et üldse, kõik üldiselt hästi on... on pere ,kodu, sõbrad ja tervis jne.
Kas just see polegi õnn?
Miks inimene pole küll kunagi rahul...
No nii nüüd on see siis käes...alati jään ma kõigest heast ilma...
Kuulsin täna siukest uudist, et see grupp kes peale meid Nuweibasse tuli sai omale ühe lisapäeva juurde, sest lennuk oli lennutunde ületanud ja pidi 24h puhkama...
Kõik olid õnnest uimased old... pole ka ime...
Huvitav millal see õnn minu poole end pöörab...?
Mina pean siin kontoris istuma, päike kõrvetab küll nii mis jube... aga merd ja palme eikusagil....
Kuidagi väga lõbus sai see nädalavahetus... Reedel sai ühe hankija üritusel ja hiljem Club Everyday Bowling Cupil käidud( neljas koht/üld viies)
Vaata ka http://www.club.everyday.ee/
Pärast sai veel Kolumbuses Genialiste kuulatud. Väga ülemeelikult lõbusaks läks. Peaks ka mainima, et huvitav komplekt kodanike oli kohal.. (Saarekas,Aivar,Liisi,Margus,Mikael,Kuits,Taavi + veel Ed rahvast)
Laupäev oli hommikul pisut töine... seekord hõlmasid minu töökohustused ka lapsehoidmist, nii ma siis jändasin seal kahe jõmpsikaga ( 4ne ja 10 kuune) Äge!
Kuna öine uni just pikk ei olnud siis ülejäänud päevase osa laupäevast magasin maha...
Õhtul 20 paiku läksime Taavi,Edi ja Markoga rannamõisa pangale öiseid päästetööde võistlusi vaatama. Lahe!
Ja siis pizza ja penskarit mängima(see läks küll veits pikale :p nii neljani ommikul)
Pühapäev algas traditsiooniliselt trennis Hunduga ja siis jälle ronimist vaatama rannamõisa!Parim asi selle juures oli see mõte, et järg näd vah saab ka ise ronida siin :) Nädal tõotab tulla kiire ja põnev. Neljapäeva õhtul minek pedasaarele ja laupäeval siis Nipi üritus Rannamõisas :)
Nüüd olen kõik südamelt ära rääkinud(mitte just vist päris kõik) aga igaljuhul keegi ei saa öelda enam, et olen oma blogi hooletusse jätnud..
Nüüd head ööd!
...ja sellest mis sai edasi...
Et mitte Sind tüüdata ebaolulisega siis annan siin lühiülevaate mis toimus järgnevatel päevadel.Pühapäev kulus plaanide tegemiseks ja rannas vedelemiseks. Loomulikult suutis niimõnigi meist end ära põletada ja mõni kreemiga nii ülepingutada, et sai nädal+ aega pärast kahetseda, sest valgeks ta jäigi. Sai tutvutud kohaliku kaubandusega ja snorgeldatud ( koledad siilid ja ilusad korallid... võitlesin oma paanikahoogudega aga peale seda maotaolist looma seal põhjas lubasin mittekunagi enam sinna vabatahtlikult ronida.. õnneks viimasel päeval, siinkohal tänud ja tervitused Teedule, ma siiski proovisin seda asja veel ja poldki nii hull:) Kellegiga koos ikka julgem! )Esmaspäeval ja teisipäeval olime ekskursioonil Kairos. Linn mida iseloomustab kõige paremini sõna kaos... Seda peab ise nägema! Ja püramiidid...millele linn oma räpasusega on selga kasvanud... ja öine Kairo ja niilus... Kõige ilusam mälestus on hotellist... hommikul vara-vara otsustasin minna hotelli basseini ujuma... enamus inimesi magas..väljas linnud laulsid.. Oli imeline hommik!
Kolmapäevast reedeni oli plaanitud Jordaania reis. Jordaaania ja ka juba Israel on nii teistsugused Egiptusest, tunduvalt korrapärasemad ( ma ei taha öelda euroopalikud aga meile oma olemuselt vastuvõetavamad kui Egiptus. Ei sellist hullumeelset kauplemist ja prügi ega kaost kõikjal ) Pealinn Amman... linn mäenõlvadel. Käisime ööklubis... njah..täitsa omamoodi kogemus ja väga lõbus oli..seltskond oli väga tore:) Teisel päeval tervitas meid öösel sadanud vihm ja ilm oli tunduvalt jahedam. Kahjuks jäi vihma tõttu külastamata Jerash (üks paremini säilinud rooma linn)
Kõige vägevam elamus oli aga Petra kanjon.( siinkohal ma seda ei suuda ega tahagi kirjeldada...liiga vägev, et sellele ainult paar sõna pühendada)Tagasi Nuweibasse jõudsime reedel päeval kella 14 paiku ja siis kõik randa! Kell 1 öösel algas tagasisõit. Loomulikult oli sel õhtul pidu... Möllasime ja tantsisime viimaste minutiteni... Nii kahju oli lahkuda. Järgmine kord tuleb olla 2 nädalat!
Tagasilend möödus väga uniselt ja kurvameelselt.
Parim nali oli see, et kodus toas ootas meid 6c sooja kõigest (siinkohal tänud kodu hoidama jäänud vennale :p)
Aga üks suur rõõm ootas ka ees. Mu kallisarmas koer... ja see kaotas kogu seljataha jäänud kurbuse...
Laupäev 5. märts- siin siis väikese hilinemisega kogu tõde sellest päevast...
7.00: Keegi karjub kuskil... ah ei see on äratuskell.
Oi kuidas ei taha tõusta.. õnneks pole vähemalt tööpäev tulemas. Hoopis vaja 9.30 lennujaamas olla. Eilne oleng kolumbuses annab tunda (Indrekuga Ultima Thulet kuulamas)
7.20: Vean end voodist välja ja hakkan asju kotti toppima...väike võileib...jälle pakkima... Pagan kott on väike! avastan suht viimasel minutil ja loobin asjad teise kotti. Minul isiklikult reisipalavik puudub aga mõned kodanikud on üsna närvis(tunnen juba ette kui "tore" saab olema puhkus koos vanematega)
9.15: Peale teatud viperusi jõuan selverisse (graafikust üsna maas juba omaarust) vaja veel kähku siit akud osta fotokale...ja siis kiirelt lennujaama.
Lend: Lend on rahulik ja graafikust kiirem...pilved on täna jamad ja välja vahtida mingit pointi ei ole. Õnneks on lennukis minu kõrval vaba koht...tõmban end kerra( hiljem teenin sellega ja hilisemate etteastetega "igas võimatus olukorras magaja" tiitli.)
Aga ma ei maga... palju arusaamatuid asju tiirleb peas, katsun korra oma peas jälle taastada.
Kohal! Lennukist maha kobimine ja muu jama võtab terve sajandi.Kell on 16.Siin on juba õhtupoolik...parasjagu soe ja tuuline. Algab sõit Dahabi poole ja seal edasi Nuweiba poole. Tee ääres on mäed (tundub et liivakivist, kruusast ja muust sellisest jamast) Aga üsna ahvatlevad ronimiseks. Mägede vahel on beduiinikülad( mingid räämas arusaanatud lobidikud) Aegajalt on teel piiripunktide laadseid valveputkasid varustatud püssimeeste ja igasuguste kummaliste teetõkenditega. Väidetavalt on sel mitu otstarvet 1)Kui näiteks on liivatorm ei tohi teedel liigelda, sest nähtavust pole ja võib kõrbe eksida. Ka tulvavee korral on teed kinni 2) Piiri lähedus... et püüda võimalikke piiririkkujaid (piir üle lahe 6-12km) 3) Et tabada inimesi kes siit kunagi ei kavatse lahkuda aga ometi ei oma ka elamisluba(ja neid pidavat palju olema - mõni ime ka.. jääks isegi :p )
Nii me siis sõidame, loojuv päike valgustamas mäetippe ja loomas imelisi vaateid ja hinge igatsust seal ronida.
Nuweibasse jõuame pimedas, sättime end tubadesse ja läeme sööma. Peale sööki on kallal uni ...head ööd! Ootan kannatamatult uut päeva ja päikest, et saaks ringi jalutada, pildistada ja päikest võtta.
Päike !
On vast ilusad ilmad viimasel ajal... kutsub nii õue siledaid lumevälju pildistama :)
Nagu aru juba saad on siis uus fotokas nüüd käes ja mitu päeva juba. Tuleb tunnistada, et suht hiina keel ta veel minu jaoks aga küll ta selgemaks saab.
Laupäeva hommikul lendan egiptusesse ja jordaaniasse väikesele puhkusele.
Puhkus kulub ära küll, kuigi olen endale suht tiheda tegevuskava kokku pannud,loodan, et siiski jääb aega ka niisama logeleda ja lugeda...plaanis on surfamist proovida ja jalg kõrbeliivaseks teha, näha püramiide ja kairot :)Loodetavsti ei põle ma seal päris ära.. Eks siis näitan Sulle pärast pilte.
Täna on tähtis päev,lausa tähistamist väärt..Kasvas meie väike saarepealne maavaldus :)
Nüüd siis vaja veel püstkoda ehitada mis mind aastaid kummitanud on... ja üks kajak ankrusse suveks rannaäärde... siis võite külla tulla ja läeme laidudele matkale :)
Oi kuidas ma ootan seda suve !
Punased kummikud jalas,
kollane vihmakeep üll,
paterdas porilombis mu süda mis su järele hull...
Korjas teeservalt kive ja taskutes neid ta kandis
kuni väsimus magus,
uneks siis loa andis
Neil sombustel päevadel süda mul ootas,
Vaatas vihma ja vargsi lootis,
et kallim kes kaugel kord saabub ja siis ehk kõik hästi laabub..
Maailm me ümber kui vaigune käbi ,
vaevu me tunded paistavad läbi.
Roosasid prille kanda vaid tahan,
neis maailm ei tundu nii kole ja paha!
Unustasin ühe tähtsa asja... ülemus on ka kuri.... mina ei ole kuri vaid kurb...
Ja söön ära ühe sokolaadi.......
See on kui pea on igasugu lilli ja liblikaid täis... /me ohkab ja lubab mälu treenima hakata...
Aga ikkagi olen kindel , et kõik maailma asjad mul ka meeles ei seisa.
