kolmapäev, märts 02, 2005

Punased kummikud jalas,
kollane vihmakeep üll,
paterdas porilombis mu süda mis su järele hull...
Korjas teeservalt kive ja taskutes neid ta kandis
kuni väsimus magus,
uneks siis loa andis
Neil sombustel päevadel süda mul ootas,
Vaatas vihma ja vargsi lootis,
et kallim kes kaugel kord saabub ja siis ehk kõik hästi laabub..
Maailm me ümber kui vaigune käbi ,
vaevu me tunded paistavad läbi.
Roosasid prille kanda vaid tahan,
neis maailm ei tundu nii kole ja paha!

kirjutas Leelo @ 3/02/2005 02:58:00 PM

6 Arvamust:

At kolmapäev, 02 märts, 2005, Blogger Indrek arvab:

oo.. mis lahe lulla.. ise kirjutasid kohe.. ?

 
At kolmapäev, 02 märts, 2005, Blogger Leelo arvab:

ise ikka...
vahest tuleb vaim peale..
see konkreetne on mu lemmik ja vast 5 aastat vana...

 
At kolmapäev, 02 märts, 2005, Blogger Indrek arvab:

jah.. vahest juhtub seda minugagi.. ja see on sul väga höästi välja kukkunud.. :D

 
At neljapäev, 03 märts, 2005, Blogger Leelo arvab:

tnx...
ja kust Sinu stiilinäiteid võiks lugeda?

 
At neljapäev, 03 märts, 2005, Blogger Indrek arvab:

kle kunagi olivad need kloaagis üleval aa see nüüd tegi suurpuhastuse.. ja enam neid seal pole..

 
At neljapäev, 03 märts, 2005, Blogger Indrek arvab:

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 

Postita kommentaar

<< Algusesse tagasi