neljapäev, august 31, 2006

On vist minu kord öelda, et elu on lill !

Foto Leelo

Tuju on hea, energiat jätkub.. on mida teha, on millest rõõmu tunda :)

Augustikuu kokkuvõte..

Foto Leelo

Esimene pool oli puhkusene.. ja pidune sealhulgas ka töine, sest suvilas sai kuur uue katuse ja seinatooni, samuti sai alguse konkreetsem plaan ehitada saun.Tädiks saamine.
Teises pooles tuli jälle raha eest tööd rügada (miks see küll alati raskem ja vastumeelsem tundub kui nö. hobikorras töö) Marguse pulm- tundub et üks parim siiani. Lõuna-eesti sõprade külastus. Palju mõtteid ja ideid seoses majaehitusega. Palju kvaliteetaega koos oma taadiga :)
Esimesed maasikataimed oma peenral :)
Ja nüüd vihm.. september kas suudad augustist parem olla?
Eesmärgid: 7.septembril minna kooli ja see asi lõpule viia. Ennast lõpuks ka trenni ja vähemalt korra nädalas ujuma vedada. Sõita veel rattaga ja rulluiskudega. Minna matkale. Istutada maasikaid teha õunamahla. Olla tubli eit oma taadile :) Vaadata et koer kel on jooksuaeg jälle kutsikaid ei saaks. Päike pilveservast välja meelitada...

teisipäev, august 29, 2006

Ehitame maja...

Eks ole tore kui saab kõik ise projekteerida ja läbi mõelda... nii mõtleme siis kui on plaan ehitama hakata. Aga mida paganat vastad sa kui on omandatud hunnik palke ja vaja sellest laudu ja prusse lõigata ja küsitakse, et mis mõõtu teeme näiteks laetalad? Ausõna raske on kui pole ala asjatundja.. pealegi niipalju sain ma targaks, et küsimusele polegi ühest vastust... Kõik on sõltuv paljudest teguritest. Ausaltöeldes ei tea me veel täpselt ju milline majagi tuleb...
Alustasin täna sellest küsisin krundil maad mõõdistanud firmast digitaalset geoalust, selgus et pädevat alust ei saagi enne kui torustikud veetud (mis aasta lõpuks plaanide kohaselt peaks olema tehtud) Noh nüüd küsite miks seda geoalust üldse vaja et maja projektile mõelda... aga noh me hakkame elama ju mäe veerul :) Sellest lähtuvalt ka peab projekteerima, et ikka sobiks ja oleks vägev. Avastasin, et minu nina on valinud ilmakaarte suhtes täiusliku krundi... nüüd tuleb arvestada päikese teekonda ja vajadusi, et kõik saaks nii et oleks praktiline ja käe järgi. Olen lugenud juba palju aga ikkagi ei tea justkui midagi... natuke abitu ja hirmutav aga me saame hakkama. Mina ja mu taat :)

esmaspäev, august 28, 2006

Maasikapeenrad

Foto Leelo

Surematu au ja kuulsus Piretile ja ta emale kes andsid meile maasikataimi mis me ka pühapäeval mulda panime :)

Elasid kord eit ja taat, neil oli kirju kana kes munes kuldmuna...
Oi kuidas ma armastan muinasjutte rääkida ;)

neljapäev, august 24, 2006

Saage tuttavaks väike Hans, kes tegi minust tädi...

Uploaded by AveLee

Selline mõnevõrra üllatuslik tädistumine ootas mind sünnipäeva hommikul :)

Kaukaasia,Ullutau -Lõputuna tunduv teekond..

Uploaded by AveLee

Tere siis üle hulga aja.. Olen nüüd juba peaaegu kuu aega eestimaal tagasi, pole siiani suutnud end kokku võtta ja kirjutada- noh tead isegi puhkuse viimased nädalad, ilusad ilmad ühesõnaga tegemist palju.
Mõtlesin et ma kirjutan Sulle algatuseks reisist, Ullutaust mis nüüd on minu jaoks omandanud hoopis teise tähenduse kui varem enne sealkäiku.. Alpilaager mägede vahel, nagu paljud teisedki.. ometi peidab ta endas niivõrd palju vana aja hõngu ja vaimu ja veel elavate kirjas olevaid inimesi kel oleks meeletult palju rääkida ja õpetada... minul jääb paraku paljugi keele taha pidama kuigi ka vene keelt sai praktiseeritud. See hooaeg oli Ullutaus 70s ja algamas olid juubelipidustused,millest meie küll osa ei saanud sest aeg sai enne otsa. Kokku olime seal siis 2 nädalat kõrgus merepinnast üle 2600m. Meie õnneks või õnnetuseks polnud meie jaoks algul instruktorit aga sest pold katki midagi meie oma Üllar juhtis meid esimesse bivakki ja koiavkani kurule ja siis tipukatsele mis noh ütleme et ebaõnnestus kuna me ei leidnud õiget rada... võiks arvata et see on lihtne aga sel mäel oli tunne et tipu ei leia kuigi ta oli käeulatuses.. sattusime hinnaguliselt kolmesele marsuudile hoopis ja pooleteist tunni asemel tippu olime seal 4-5 tundi ja siis andsime alla... Alla tulles nägime tipus inimesi praktiliselt sealsamas kus olime seda otsinud... See selleks marsuut pold niikuinii õige aga see Kojavkan 1B jääb alatiseks meelde. Järgmiseks päevaks plaanitud Viatau jäi halva ilma tõttu ära. Uuesti alla laagrisse ja puhkus :) Siis saabus ka meile instruktor, Moskva lähedalt Tuulast pärit. Meistersportlane! Ise vana kui muld sõna otsesmõttes jooksis mäkke... kõvasti sai vanduda nii ennast kui teda.. Teise bivakki plaan oli 2 tippu. Esimesena 2a Tju-tju teine läänetipp- 4800m umbes kõrgust. Pikk minek oli (pildil) udune ilm ja üleval tohutu tuul tipus külm ja ainult kohati hetkedeks selginev udu(pilv). Aga tore mägi oli :)
Ja jällegi järgmise päeva katse ilma ja muude asjade koosmõjul jäi ära. Alla ja pisut puhkust. Kolmas bivakk taas sinna kus esimene plaaniga Viatau traavers ja Tsotsat(nii see nimi kostub) Viatau jäi minul tervislikel põhjustel käimata kahjuks ja teise päeva plaan ajalistel kaalutlustel otsustati ära jätta. Läksime varem alla ja tegime Zimnil õppusi mis oli tegelikult üks äärmiselt huvitav kaljumarsuut ja palju kogemust sai juurde.
Läksin plaaniga saada kogemusi ja kinnistada õpitut-see läks ka korda. Nüüd ootan jääd rannamõisa pangale :)