...ja sellest mis sai edasi...
Et mitte Sind tüüdata ebaolulisega siis annan siin lühiülevaate mis toimus järgnevatel päevadel.Pühapäev kulus plaanide tegemiseks ja rannas vedelemiseks. Loomulikult suutis niimõnigi meist end ära põletada ja mõni kreemiga nii ülepingutada, et sai nädal+ aega pärast kahetseda, sest valgeks ta jäigi. Sai tutvutud kohaliku kaubandusega ja snorgeldatud ( koledad siilid ja ilusad korallid... võitlesin oma paanikahoogudega aga peale seda maotaolist looma seal põhjas lubasin mittekunagi enam sinna vabatahtlikult ronida.. õnneks viimasel päeval, siinkohal tänud ja tervitused Teedule, ma siiski proovisin seda asja veel ja poldki nii hull:) Kellegiga koos ikka julgem! )Esmaspäeval ja teisipäeval olime ekskursioonil Kairos. Linn mida iseloomustab kõige paremini sõna kaos... Seda peab ise nägema! Ja püramiidid...millele linn oma räpasusega on selga kasvanud... ja öine Kairo ja niilus... Kõige ilusam mälestus on hotellist... hommikul vara-vara otsustasin minna hotelli basseini ujuma... enamus inimesi magas..väljas linnud laulsid.. Oli imeline hommik!Kolmapäevast reedeni oli plaanitud Jordaania reis. Jordaaania ja ka juba Israel on nii teistsugused Egiptusest, tunduvalt korrapärasemad ( ma ei taha öelda euroopalikud aga meile oma olemuselt vastuvõetavamad kui Egiptus. Ei sellist hullumeelset kauplemist ja prügi ega kaost kõikjal ) Pealinn Amman... linn mäenõlvadel. Käisime ööklubis... njah..täitsa omamoodi kogemus ja väga lõbus oli..seltskond oli väga tore:) Teisel päeval tervitas meid öösel sadanud vihm ja ilm oli tunduvalt jahedam. Kahjuks jäi vihma tõttu külastamata Jerash (üks paremini säilinud rooma linn)
Kõige vägevam elamus oli aga Petra kanjon.( siinkohal ma seda ei suuda ega tahagi kirjeldada...liiga vägev, et sellele ainult paar sõna pühendada)Tagasi Nuweibasse jõudsime reedel päeval kella 14 paiku ja siis kõik randa! Kell 1 öösel algas tagasisõit. Loomulikult oli sel õhtul pidu... Möllasime ja tantsisime viimaste minutiteni... Nii kahju oli lahkuda. Järgmine kord tuleb olla 2 nädalat!
Tagasilend möödus väga uniselt ja kurvameelselt.
Parim nali oli see, et kodus toas ootas meid 6c sooja kõigest (siinkohal tänud kodu hoidama jäänud vennale :p)
Aga üks suur rõõm ootas ka ees. Mu kallisarmas koer... ja see kaotas kogu seljataha jäänud kurbuse...
0 Arvamust:
Postita kommentaar
<< Algusesse tagasi