Oli üks tore matk 28.mail
Andruse sünnipäevamatk
Originally uploaded by AveLee.
Matka korraldajaks oli sünnipäevalaps Andrus, toimumispaik ja kõik seonduv hoiti rangelt salajane.. Kaasa kästi võtta nuga, taskulamp, kindad. Maastik pidavat olema vahelduslik (mets, raba, soo ja veetõkked)
Niisiis kohtusime vanade ja uute tuttavatega laupäeva hommikul kell 11.30 järve selveri juures.
Sealt edasi viidi meid taksoga Tallinna lähistele luige baasi juurde. Niisiis seljakotid selga!
Ahjaa...mulle anti kompass kätte ( mulle kui kõige võhikumale... ja no esialgu läks päris hästi... aga juba enne lõunat õnnestus mul kompass ära kaotada !? Seega sellest vaevast olin ma ülejäänud matka prii ... krdi osav olen ikka)
Teekond viis üle männiku raba kuni ühe kena järveni ja sealt edasi männiku karjäärini kus ootas meid veetakistus... ( võimalus oli ka ringiga minna ...nii 3-4 km) Kuni prooviti vee sügavust ja arutati kas tasub üle ujuda ilmus Andruse kotist välja paat, päris kummipaat, et siis laste kummipaat.... Kähku õhku täis, nöör külge(muideks veelahe osutus pikemaks kui kaasa võetud noor aga kamba peale saime napilt pikkuse kätte), üks aer kätte ja katsejänes Taavi hakkas karjääri ületama( pildid näha kui klikkad pealkirjale ) Kuna tal õnnestus ebasoodsat pidi paati istuda sai ta ka ühe kena laine vastu selga aga õnneks see teda veel põhja ei viind. Ilm oli hästi tuuline ja ühe aeruga sõudmine oli seal paras rabelemine...
Edasi liikusime männiku metsa (ala kus sõjaväelased harjutamas käivad) igasugu põnevaid kaevikuid ja sõjardite asju oli seal näha. Mingis vanas hoones (järel ainult seinad ) tegime pikema pausi. Sai õhupüssist lasta, kranaati ja nuga loopida:)
Plaanis oli ka minna pässa tunnelitesse kuid sinna me ajanappusel kahjuks ei jõudnud. Küll aga ootas ületamist Pääsküla jõgi, seekord siis köite abiga. See köite ja muu metallkola õieti sinna riputamine oli paras teadus ( seega sinna oma nina ei toppinud... kuigi ühel ilusal päeval tahan teada mis moodi see värk käib ) Nöörist punuti traksid (juhuslikult olin seda paar päeva enne näinud ka nipi kaljuronimiskoolitusel) See traksidega üle jõe sõit oli äge!
Edasi viis meie teekond endise Pääsküla prügimäe aladele... koledad mülkad olid need kust pidime läbi minema. Aga peab ütlema, et prügimäel on küll suur töö ära tehtud...kaetud kiledega ja siis veel pinnast peale veetud ja ümberringi kraavid kaevatud. Kuigi ma olen seal ka enne korra käinud üllatas mind taaskord selle mäe suurus... kui kaua me seal servas käisime ma ei tea...tundus terve igavik.... ja see pold mitte veerand tiirugi...
Järsult jõudsime tsivilisatsiooni rüppe... mudased ja õudsalt koledad nagu me olime(mina vähemalt) keset pässa tänavaid... ja siis korraga jalutades üle võilillevälja tundud elu nii ilus :)
Ees ootas meid veel üks ülesanne - läbida miiniväli, mis asus harku metsas.
Kohale jõudes võtsime end üksteise taha rivisse, aega oli meil 5 min. selle ala läbimiseks (ala iseenesest polnud pikk aga pidi olema eriti ettevaatlik, keegi ju ei tahaks õhku lennata) miine leisime 10 peenikese, pea nähtamatu nööriga olid nad puude vahel kõrgemal ja madalas rohu sees veetud... Läbisime raja puhtalt ja aega jäi veel ülegi..
Ja siis koduteele! Andruse juures toimus väike afterparty ja piltide vaatamine.
Üks tore päev oli otsa saanud.
0 Arvamust:
Postita kommentaar
<< Algusesse tagasi