neljapäev, aprill 06, 2006

Nüüd kus ma olen seda blogivärki siin pisut üle aasta pidanud ja tean, et on mõnesid inimesi kes seda ikka aegajalt loevad siis vahel nädalaseks ja kauemakski paisuvad pausid teevad mu meele vahel mõruks...
Justkui sellega, et ma seda siin teen, oleks andnud lubaduse siia ikka ja jälle midagi kirjutada. Võiks öelda, et ma olen seotud rohkem kui tahaks või õigemini rohkem kui ajaliselt võimalik. Kirjutada oleks küll, tihtipeale mingid emotsioonid ja mõtted jäävad välja mis just oleks väärt et neid meeles pidada- kasvõi iseenda jaoks. Aeg on kallis. Aga ju siis peab nii olema.

Täna on neljapäev... veel on üksikuid lumelaike, veel on rannamõisas jääd. Nädalavahetusel kavatsen taas ronida- on plaan ronida panga jäine osa horisontaalselt läbi ilma alla tulemata ja ilma tugiköit paigaldamata- lihtsalt kahekesi teineteist julgestades. Ja ilmselt jääb see sel aastal viimaseks ronimiseks.
Järgmine nädalavahetus on kevadpühad- plaanis minna kanuumatkale emajõe suursoosse.

Uskumatu kuidas kõik mu nädalavahetused on planeeritud kuni sajandi lõpuni- millal ma oma remondi nii lõpetan? Jah ma teen nüüd remonti pisut. Otsus mitte hetkel kinnisvara soetamisele mõelda ja jääda passima ma usun on tark tegu. Eks näis.
Suveks kolin oma taadiga metsa elama :p

Täna lähen teatrisse. Linnateatrisse. Etenduseks on Sebastian. Eks homme siis muljetan.

kirjutas Leelo @ 4/06/2006 03:24:00 PM