Leelo blogi

Niisiis matk oli väga õnnestunud ilma ja ka kõige muu poolest :) Veidi trikitas minu katse asja online blogida... panin ise puusse ja vist ka veidi flickr aga üldiselt ei kurda... aint see trükkimine sel ajal kui oled ise sündmuste keerises on koormav...oleks siis klaver! Wireless keyboardi võimalus muidugi on olemas...
Eks näis.

Kõrgemäe raba ja loosalu kant on väga tänuväärne ala suusamatkajaile... eriti neile kes ei viitsi võsas rabistada. Väga palju laukaid mis peaaegu üksteise külge haakuvad ja viivad sind edasi praktiliselt mööda siledat maad... ümberringi lummav talvine raba :) Mida mõnusamat veel tahta! Kui siis lonks sooja teed termosest :)

Suur järv on suur, eesti suurim rabajärv ikkagi, väike seal samas tunduvalt pisem kuid hoopis põnevam oma mitmete saarekestega.
Suurel järvel oli näha ka mitmeid kalureid.. kuulu järgi on järves nii haugi kui ahvenat.

Pean tunnistama, et mulle see matk nii roosiliselt ei lõppenud kui tunuda võib. Vaatamata korduvalt kuuldud ja justkui ka tõestatud väitele et matkal haigeks ei jää... ma siiski pühapäeva hommikul tundusin et on mingi jama... kerge kurguvalu (tavaliselt esimene ohumärk lähenevast haigusest mul) ja veidikene paha süda... mis süvenes vastavalt toidulõhnade lähedusele.. seega otsustasin teise päeva vahele jätta... valus küll... aga see oli just hommik kus mindi päiksetõusu jahtima... aga tervis on tähtsam.
Ja siis ma magasin... ja läks paremaks küll olek. Aga koju jõudes oli ikka suht kehv olla ja ka palavik :( Siis ma magasin maha pühapäeva nii palju kuis seda veel oli (ise jääronimiset taga nuttes ja mõtteis seal olles) ja öö takkapihta, et esmaspäeval tööle minna (lol!) Lõunast koperdasin koju tagasi.
Pea tuikab, rohtu kiusu pärast ei võta.. võitlen ise. Huvitav kas viirus(gripp) või külmetus? Minu meelest ei vasta sümptomid väga üheselt kummagile? Vaatab mis saab..

Kuid terveks peab saama, ideaalvariandi puhul tahaks nädalavahetusel veel suusatada! Ja ujuda tahan ja trenni :)

Pilte on ka aga pole jõudnud neid veel sortida ja üles panna... Aga peagi tulekul :)

Üks kindel asi mis mulle matkamise juures meeldib on aeg mille Sa justkui ainult iseendaga veedad.. vaatad endasse ja enda ümber, lähedal vaid puhas loodus ja suurepärased kaaslased.
Kummaline on elus see, et igakord kui Sa justkui midagi kaotad, Sa ka leiad.. mingi loomulik omadus mis taastab tasakaalu? Kes teab.. igaljuhul rahu on minus rohkem. Või on see paratamatusega leppimise jõuetus ja tuimus? Paljusid vastuseid ei saa me kunagi... ja ehk on parem kui ei püüagi neid leida kuigi tundub, et oleks niipalju kergem kui me teaks... Aga kas oleks?

Filosoofiline või mis..

Täna vaatasin ära terve hunniku filme... eelmine nädalavahetus sain teada, et minu äsjalõpetatud suurromaan Angelique ei koosnenudki kolmest osast vaid 5st... Minust oli see info igaljuhul siiani väga kauge kaarega mööda käinud... Aga väga meeldiv üllatus :) Vaatasin täna siis filmi kujul need kaks ära. Lõpp oli õnnelik :) Nagu iga lõpp võiks olla..vähemal või suuremal määral..
Veel mingi suht tühine kuid armas romantiline komöödia ja nüüd lõpetuseks Surmamõistetu..

kirjutas Leelo @ 2/06/2006 11:46:00 PM