kolmapäev, oktoober 19, 2005

Ühel päevl haaras mind järsku paanika.... ma pole näinud seda vana meest kes ikka meie tänavalt tervisejooksu tehes läbi jooksis... pole näinud enam aastaid.. Silme ees selline pilt vanad veidi veninud sinised dressipüksid ja pluus... peas müts... tundus sama vana olevat kui aeg- ma ei püüdnudki kunagi ära arvata kui vana. Ega ma teda ei tundnud ega ta vastu suurt huvi üles näidanud, ta lihtsalt oli ja tundub et PIDI olema, miks ma muidu nüüd ühel hetkel avastan, et puudu on... Miks ma pole seda varem märganud? Kus ma olen olnud kõik need aastad...

Kui palju on kadunud meie ümbert asju ja inimesi aja jooksul ... Kasvõi hooneid, asju.. mis lapsepõlves tähistasid midagi su enda jaoks kuskil sügaval... mingit piiri kodutänavale, hoovile, linnale...

Kõik on kaduv. Ja aeg läeb edasi. Mingi kahjutunne kripeldab... tahaks seda kõike hoida.

kirjutas Leelo @ 10/19/2005 03:21:00 PM

1 Arvamust:

At kolmapäev, 19 oktoober, 2005, Blogger Indrek arvab:

kõike vana hoides ei jää ruumi uue jaoks.

 

Postita kommentaar

<< Algusesse tagasi