Leelo blogi

Privaatpakett

“Reisibüroosse astub sisse kantpea, raske kuldkett ümber härjakaela.
“Kas te soovite reisipaketti?” küsib ametnik.
“Tead, käkk, oleks tarvis jah. Ja Kanaaridele.”
“Teil vedas, sest meil on teile pakkuda kõige odavamad, mis meie piirkonnas saada on.”
“See ei kõlba. Mulle on šefi jaoks tarvis. Talle kõlbavad ainult kõige Privaatpakett kallimad.”
“See pole meile probleem, sest me võime teile pakkuda presidendisviite viietärni hotellis.”
“Minu šefile need ei kõlba.”
“Miks talle ei kõlba, kui presidentidele kõlbavad?”
“Talle ei meeldi mingite mudajumalate keskel aega veeta. Talle läheb ainult omaette villa.”
“See läheb palju raha maksma.”
“Raha pole teie probleem.”
“Siis on põhimõtteliselt võimalik ka seda soovi rahuldada. Milliseid soove teil veel oleks?”
“Oleks tarvis, et kolme kilomeetri raadiuses ümber villa poleks mitte ainsat elavat hinge.”
“Ka see on põhimõtteliselt võimalik, kuid läheb juba meeletu summa maksma.”
“Raha on meile teisejärguline probleem. Peaasi, et šeff rahule jääks.”
“Mis siis ikka - me pakume teile välja kahekorruselise villa, mis jääb merest vaid paarisaja meetri kaugusele.”
“See ei kõlba. Šefile meeldib, kui on viie meetri kaugusel ja mitte sentimeetritki rohkem.”
“No lubage! See on ju absoluutselt võimatu! Euroopas eksisteerivad sanitaarnormid... Sellisel kaugusel merest lihtsalt polegi ühtegi villat.”
“Siis sikutage see mere äärde. See on teie probleem - meie maksame.”
Turismibüroo töötajad saatsid tükk aega fakse, pidasid läbirääkimisi ja siis teatasid tellijale:
“Mis siis ikka, me suudame teie tellimuse täita. Täpsustame veel üksikasjad.”
“Täpsustame.”
“Niisiis kahekorruseline villa viie meetri kaugusel merest ja kolme kilomeetri raadiuses mitte ühtegi hingelist.”
“Täpselt nii.”
“On veel esteetilised lisad: vaade Tenerifele, kajakad...”
“Pidage! Mis kajakad?! Šefile ei meeldi, kui linnud lõugavad.”
“Aga see on ju kohalik loodus ning käib mere ääres puhkamise juurde.”
“Käib juurde? Olgu pealegi, las need kajakad siis olla, kuid ainult sel tingimusel, et nad oleksid vait ning lendaksid villast mööda kilomeetri kaugusel. Mere pool lendaksid paremalt vasakule ja maa pool vasakult paremale.”
“See on ju täiesti võimatu... Saage ometi aru - metsik loodus!”
“Metsik või mitte metsik, see meid ei huvita. Me kas maksame, või ütleme teie teenusest ära.”
Kaks nädalat hiljem ilmub Kanaari saarel merekaldal asuva villa rõdule boss brokaadist hommikumantlis ja kilose kuldristiga karvasel rinnal. Ta ringutab ja vaatab mõnuga rannale rulluvaid laineid, Tenerife mäge, mille tagant tõuseb päike ning kauguses hanereas paremalt vasakule lendavaid kinniseotud nokkadega kajakaid.
“Eh, on alles ilu... Loodus... Täielik õndsus! Aga mina, vana loll, müttan mingi raha pärast! Noh, ega inimesed ilmaasjata ei räägi, et õnn pole rahas!”

kirjutas Leelo @ 8/01/2005 01:00:00 PM